"Suured pelmeenid"

Täna õhtul sain hakkama sellise saavutusega.Tegin vareenikuid kartuliga, mida Martti kutsub suurteks pelmeenideks, millest on liha puudu...

Suur tänu mu emale ja vanaemale, kes õpetasid, kuidas teha vareenikuid!

Uudised

Viimasel ajal on olnud väga kiired ajad ja seega oli tegevusi ka palju. 

Ma võin nüüd ametlikult öelda, et olen Lübecki Musikhochshule tudeng, kuna mulle anti tudengkaart kätte ning 1.10 toimus ka esimene loeng. Selle tudengkaardiga saan ma tasuta bussiga sõita (ehk nagu kuukaart), saan paati rentida, et sõita Trave jõel, sõita lähilinnade vahelistel bussi,- ja rongiliinidel. Ja ma usun, et saab ka palju muud teha, millest ma veel teadlik ei ole. =) 

Koostasin endale ka tunniplaani, mis koosneb paljudest tantsukursustest (training, ballett ja modern jazz dance). Esimesel nädalal on saalis üsna vähe inimesi, seega tantsudega alustame alles järgmisel nädalal. Peale tantsukursuseid on mul loomulikult saksa keel, eriala, kammeransambel, dirigeerimine ja …. kammerkoor. Nujaa… mina, kes pole ansamblis laulnud umbes 6 aastat, hakkan kooris laulma. Väga huvitav. Täna sain raamatukogust ka mõned noodid kätte, mille peaksin endale selgeks tegema järgmiseks kolmapäevaks (ehk 1. koori prooviks). Jubeee….

Minu päris esimene saksa keelne „loeng“ oli tantsutrenn. Ja ma sain isegi tunni alguses õpetajast aru, mida ta üritas minult küsida. Aga samal päeval oli mul ka kooridirigeerimine ja seal oli kõik juba väga keeruline. Pärast tundi ütles õpetaja, et ma peaksin ikka tunnides käima, kuna nii õpin ma kiiremini saksa keelt. Aga kuidas ma saan õppida, kui pole isegi nt ingliskeelset õpikut? See oleks ikka korralik peavalu, kui ma peaksin õpikus igat saksakeelset sõna tõlkima hakkama, et sisust aru saada! 

Bussiga sõidust rääkides ütlen seda, et nad jäävad alati hiljaks! Ja sõidavad ainult 2 korda tunnis. Okey, ajavahemikus 13-15 sõidavad nad 4 korda tunnis, aga pärast jälle kaks! Et kui jääd hiljaks, siis saad mõnusalt kas 1) jalutada koju 2) veeta pool tundi bussipeatuses. Õnneks sõidab meie maja juurest 3 bussi linna poole, aga nad on umbes 3 jooksuminuti kaugusel. Testitud! Täna hommikul kiirustasin ma kooli, kuid ülbe buss lihtsalt ei tulnud 08:26 nagu pidi. Seega tuli mul joosta teise bussipeatusesse, kust buss väljub 08:39. Aga kõik on tore, peaaegu ei jäänud trenni hiljaks. Mis mind veel üllatab on see, et kui sa bussis „STOP“ nuppu ei vajuta, siis bussjuht võib su peatusest lihtsalt mööda sõita. Nii juhtus minuga esmaspäeval. Bussijuht jäi peatuses seisma, aga ei avanud uksi. Ma olin väga hämmingus ja väljusin järgmises peatuses, kust pidin tagasi jalutama! Nii et, tore, et siin on bussid, aga siiamaani ei ole ma siinsest ühistranspordist eriti vaimustuses, kui välja arvata asjaolu, et bussid on viisakad, puhtad ja asotsiaalid nendega ei sõida. See on positiivne. 

Nüüd eelmise nädala uudistest. Saime normaalse interneti. Nüüd saame vaadata sarju, jalkat, kuulata raadiosaateid jne. Igal juhul parem, kui piiratud internetipulgaga.

Avastasime enda jaoks mega suure kaubanduskeskuse „Citti-Park“. Seda ma võrdleks võib olla Rocc-al-Mare kaubanduskeskusega. Aga kui Rocc-al-Mare on sirge, siis see Citti-Park on ehitatud L-tähe kujuliselt. By the way, seal asub Euroopa üks suurim elektroonikapood „Media Markt“, mis on 2-korruseline ja tõesti väga-väga suur. Aga üllataval kombel ei leidnud me sealt ühte detaili, mida oli mu süntesaatori jaoks vaja =/ Hinnad poodides on ikka üsna kallid ja poodi jõudmiseks peab 3 km kiirteel sõitma. Ehk meie majast asub see pood vist 5 km kaugusel. 

Eelmisel nädalal käisin ka juuksuris ja nüüd on mul tukk. Ütleks, et uus elukoht-uus soeng.

Veel laupäeval käisime Andrej Nauvomitchi (oreli eriala tudeng) orelikontserdil Jakobi kirikus. See on sama kirik, kus ma konkursil mängisin. See oli mu Lübecki esimene orelikontsert. Muide järmisel päeval (30.09) oli Lübeckis kartulipäev. Linna väljakutel mängisid bändid, keskväljakul oli traktorite näitus, palju kioske, kust sai osta kartulit igas vormis. Lastele oli karusell. Meeleolu oli fantastiline, kuna oli päikeseline pühapäev ja üsna soe ilm. 

Täna (02.10) oli aga ka ajalooline päev. Me käisime pesulas. „Raikasime“ 9 eur ära, aga saime praktiliselt kogu pesu pestud. Lahe onu üritas kehakeelega seletada, kuidas ma peaksin pesumasinat kasutama. Aitäh talle! ^_^ Lühidal seletan ka teile, mis süsteem seal on. Lähed aparaadi juurde ja vajutad pesumasina numbrit, siis paned 4,50 eur sisse ja edasi lähed pesumasina juurde, kus pead valima programmi ja sisse panema 1 ja 2 „osakonda“ pesupulbrit.

 On väga oluline, et pulber oleks ikka kahes. Igal juhul, saime hakkama. Tavalise programmiga (40°C) peseb masin pesu 30 minutit, kuid villase voodikatte ja muu õrnema pesuks kasutasime 30°C programmi. See oli aga viga ning esimene ja viimane kord, kui seda programmi kasutasime, kuna pesukord kestis vaid 18 minutit. Nii lühikese ajaga ei jõua riietest pesupulbritki välja loputada, rääkimata siis korralikust pesemisest. Lisa raha eest (1€ = 15 min) saab riideid ka kuivatites kuivatada, 0,5 € eest saab 5 min lisa tsentrifuugi ja inimeste lüpsmiseks on veel mitmeid võimalusi, millest meie paraku aru ei saanud, seega loobusime =) Ehk põhimõtteliselt, mitte midagi uut, aga kuna mina ei ole kunagi nii pestnud, siis minu jaoks oli see uus ja põnev kogemus. 

Aga olgu, hoidke meile pöialt! =) Varsti „näeme“.

Öised panoraamid

Võtsime ennast kokku ja läksime oma plaane teostama – öise linna pildistamine. Muidugi tegime ka panoraame.

Midagi erilist kirjutada pole, lihtsalt vaadake pilte ;) 

 (vasakul) St. Mary's Church ja (paremal) Peetri kirik. Peetri on ühe torniga.

 Tänav mu musikakooli lähedal. Jällegi samad kirikud.

 See on hotell Radisson .

 Tänav.

See sama tänav, aga silla pealt. 

Lübecki värav. 

18. september – esimene tund oma professoriga

Mõnes mõttes oli täna ajalooline päev – kohtusin oma professoriga Hartmut Rohmeyeriga. Esimene sissejuhatav tund toimus Toomkirikus, kus oli minu arust Tallinna kirikutega äratuntav interjöör. Nt Pühavaimu kell, Niguliste lagi, Toomkiriku hauaplaadid ja vapid. Aga olen märganud ja positiivselt üllatunud, et siin Lübeckis on kirikutes toolid pehmed, mis on väga oluline eriti kontsertidel. 

Esimesel tunnil sain ka oma esimese kodutöö. Mõnus, sest nüüd saan ma käia ka muusikakoolis harjutamas! 

Pärast seda läksime me Peetri kiriku vaateplatvormile. Pilet tudengitele maksab 2 EUR, muidu 3 EUR. Eraldi tasub mainida, et vaateplatvormile pääseb ainult ….. liftiga! Halleluia, tsivilisatsioon! Seda põhjusel, et kiriku torn hävitati 2. Maailmasõja ajal. Igal juhul oli seal väga tuuline, aga mõned pildid sai ikka tehtud. Nagu näha, on Lübeck linn, kus praktiliselt puuduvad kõrghooned (välja arvatud kirikud). Me like it =P

16. september – päev Travemündes

Enne tänast hommikut polnud konkreetset plaani sõita 20 km põhja poole – mere ääres asuvasse Travemündesse, mida peetakse kuurortlinnaks. Kui aga hommikupuder oli ära söödud, otsustasime, et veedame selle päikeselise päeva meie jaoks uues ja tundmatus kohas. 

Esmamulje ei olnud paljulubav, meenutades mulle natuke Haapsalut. Mereäärse peatänavani jõudes aga mulje muutus. Ilus vaade, eesotsas suure purjelaevaga „МИР Sankt Peterburg“... Oma osa lisasid ka sinine taevas, soe (kuigi oli natuke tuuline) ilm ja meeletult palju pensionääre... Ei teagi mis neid sinna tõmbas. Tegime paar pilti ja hakkasime ranna suunas liikuma. Möödusime ka üksikust kõrghoonest, mille olemust me tuvastada ei suutnud. Vesi oli helesinine ja läbipaistev. Kes võis arvata, et tegemist pole ookeaniga! 

Jalutasime rannal, kus oli soe ja enam-vähem pehme liiv. Raha eest oleks saanud rentida ka väikese kahe inimese istumisputka, mille lukustatud variante pool randa täis oli. Selle riistapuu õiget nime ma küll ei tea, kuid meelde tuli kohe film „Jazzis ainult tüdrukud“, kus seda varem näinud olin. Kuna rannaliival jalutamine oli väsitav, kolisime kõrval olevale asfalteeritud teele ning võtsime sihiks eemal paistva metsatuka. Tee selle tukani oli väga kena, kuid väsitav... veidi tuli ka mäest üles ronida, tänu millele sai edasi jalutada kaunil pankrannikut meenutaval moodustisel. Kuna metsatukani jõudes tee otsa ei saanud, tuli Martti mu jonnimisele vastu ning hakkasime tagasi liikuma =) Marttil oli täna staari hetk, kus ta terve päev pildistas. Kokkuvõttes, jalutasime ligikaudu 10 km! Eh… hommikusöök oli nii ammu ja distants oli nii pikk, et lõpuks enam polnud energiat, et nautida seda ilusat linna.

Igal juhul, paar pilti ka meie poolt ;)

 See on kasiino ja hotell.

 Peatänav.

 Raudtee jaam on seal kaugel.

 Ja nuidugi panoraam =P