Öised panoraamid

Võtsime ennast kokku ja läksime oma plaane teostama – öise linna pildistamine. Muidugi tegime ka panoraame.

Midagi erilist kirjutada pole, lihtsalt vaadake pilte ;) 

 (vasakul) St. Mary's Church ja (paremal) Peetri kirik. Peetri on ühe torniga.

 Tänav mu musikakooli lähedal. Jällegi samad kirikud.

 See on hotell Radisson .

 Tänav.

See sama tänav, aga silla pealt. 

Lübecki värav. 

18. september – esimene tund oma professoriga

Mõnes mõttes oli täna ajalooline päev – kohtusin oma professoriga Hartmut Rohmeyeriga. Esimene sissejuhatav tund toimus Toomkirikus, kus oli minu arust Tallinna kirikutega äratuntav interjöör. Nt Pühavaimu kell, Niguliste lagi, Toomkiriku hauaplaadid ja vapid. Aga olen märganud ja positiivselt üllatunud, et siin Lübeckis on kirikutes toolid pehmed, mis on väga oluline eriti kontsertidel. 

Esimesel tunnil sain ka oma esimese kodutöö. Mõnus, sest nüüd saan ma käia ka muusikakoolis harjutamas! 

Pärast seda läksime me Peetri kiriku vaateplatvormile. Pilet tudengitele maksab 2 EUR, muidu 3 EUR. Eraldi tasub mainida, et vaateplatvormile pääseb ainult ….. liftiga! Halleluia, tsivilisatsioon! Seda põhjusel, et kiriku torn hävitati 2. Maailmasõja ajal. Igal juhul oli seal väga tuuline, aga mõned pildid sai ikka tehtud. Nagu näha, on Lübeck linn, kus praktiliselt puuduvad kõrghooned (välja arvatud kirikud). Me like it =P

16. september – päev Travemündes

Enne tänast hommikut polnud konkreetset plaani sõita 20 km põhja poole – mere ääres asuvasse Travemündesse, mida peetakse kuurortlinnaks. Kui aga hommikupuder oli ära söödud, otsustasime, et veedame selle päikeselise päeva meie jaoks uues ja tundmatus kohas. 

Esmamulje ei olnud paljulubav, meenutades mulle natuke Haapsalut. Mereäärse peatänavani jõudes aga mulje muutus. Ilus vaade, eesotsas suure purjelaevaga „МИР Sankt Peterburg“... Oma osa lisasid ka sinine taevas, soe (kuigi oli natuke tuuline) ilm ja meeletult palju pensionääre... Ei teagi mis neid sinna tõmbas. Tegime paar pilti ja hakkasime ranna suunas liikuma. Möödusime ka üksikust kõrghoonest, mille olemust me tuvastada ei suutnud. Vesi oli helesinine ja läbipaistev. Kes võis arvata, et tegemist pole ookeaniga! 

Jalutasime rannal, kus oli soe ja enam-vähem pehme liiv. Raha eest oleks saanud rentida ka väikese kahe inimese istumisputka, mille lukustatud variante pool randa täis oli. Selle riistapuu õiget nime ma küll ei tea, kuid meelde tuli kohe film „Jazzis ainult tüdrukud“, kus seda varem näinud olin. Kuna rannaliival jalutamine oli väsitav, kolisime kõrval olevale asfalteeritud teele ning võtsime sihiks eemal paistva metsatuka. Tee selle tukani oli väga kena, kuid väsitav... veidi tuli ka mäest üles ronida, tänu millele sai edasi jalutada kaunil pankrannikut meenutaval moodustisel. Kuna metsatukani jõudes tee otsa ei saanud, tuli Martti mu jonnimisele vastu ning hakkasime tagasi liikuma =) Marttil oli täna staari hetk, kus ta terve päev pildistas. Kokkuvõttes, jalutasime ligikaudu 10 km! Eh… hommikusöök oli nii ammu ja distants oli nii pikk, et lõpuks enam polnud energiat, et nautida seda ilusat linna.

Igal juhul, paar pilti ka meie poolt ;)

 See on kasiino ja hotell.

 Peatänav.

 Raudtee jaam on seal kaugel.

 Ja nuidugi panoraam =P

14. september

Pole ammu kirjutanud. Kuigi aeg lendab kiiresti ja kool pole veel alanud, on ikkagi raske leida aega, et maha istuda ja paar sõna kirjutada. 

Igal juhul uudised on järgmised. Kohalikus pangas on pangakaardi saamiseks esitatud avaldus. See teller oli üllatavalt hästi riietud. Isegi kingad! Meeldiv kogemus.

Teiseks sain ma hakkama oma esimeste panoraampiltidega. Üks on juba Facebookis üleval. Martti muidugi hädaldab, et tegi minust liiga proo, ei julge nüüd mulle kaamerat anda. 

Kolmandaks, kui me tegime suurt puhastus, siis ma puhastasin nii hästi kohvikannu, et seda enam pole ((( Ja vaene Martti jonnib iga päev, et astus järjekordselt klaasikillu peale, kuigi ta ju nii hästi puhastas vaipa! Ja kõige nõmedam on see, et seda kohvikannu ei müüda poes. Nüüd on moes fa-fa kohvimasinad.

Neljandaks on meil väga „meeldiv“ musikaalne äratus 07:30. Mingi naabri laps laulab treppikojas saksa keeles. Kõik on tore, aga meil ei ole ju koolipäev!!!!! Ja päris pikalt laulab.. vot ei teagi mida teha. Oskaks saksa keelt, läheks tema peale „karjuma“, aga ei saa ju! 

Viiendaks paar sõna ka poodidest. N.ö. kultuuriline šokk. Kõik poed on pühapäeviti suletud! Whaat? Ainult tanklatest saab shopata. Päris hea trikk… Aga mis seal ikka, säästame raha. Aga selle asemel tulevad poodide parklatesse kohalikud oma kraami müüma. Selline a la Balti jaama turg. Nii et jälle tore äratundmise rõõm. Räägitakse samuti, et Saksamaal on kõik nii kallis. Tegelt ei ole. Lübeckis on üsna palju poode, kus vajalikke asju (nt võitoos) müüakse hästi odavalt. Selliste poodide nimi on kas „Tik-Tak“, „Euro-shop“ vms.  Samuti on hunnik suuri kaubanduskeskuseid. Ausalt, väga-väga palju. Ja kõik on üksteisele enam vähem lähedal. Martti ei saanud nendele vastu panna ja ostis endale 6 uut paari eurost triiksärki. Mina aga uued kingad. Ja on soov osta veel ja veel ja veel….

Meil ikka veel pole pesumasinat, nii et peseme asju käsitsi. Muidugi voodipesu peaks pesulase viima, kus 7 kg pesu pesemine maksab 4,50 ja kuni 12 kg on vist 10 EUR. + eraldi tsentrifuug, mis maksab 0,50 EUR. Naljakas. =D

Mõned pildid siis ka.

 See ongi see peamine tänav vanalinnas, kus asuvad poed.

 Kohvik sellel samal tänaval.

 See kollane maja ongi minu muusikakool!

 Kirikute tornid.

 Vaade vanalinnale.

 Lübecki värav.