Wednesday, October 3, 2012

"Suured pelmeenid"


Täna õhtul sain hakkama sellise saavutusega.Tegin vareenikuid kartuliga, mida Martti kutsub suurteks pelmeenideks, millest on liha puudu...

Suur tänu mu emale ja vanaemale, kes õpetasid, kuidas teha vareenikuid!



Uudised



Viimasel ajal on olnud väga kiired ajad ja seega oli tegevusi ka palju. 

Ma võin nüüd ametlikult öelda, et olen Lübecki Musikhochshule tudeng, kuna mulle anti tudengkaart kätte ning 1.10 toimus ka esimene loeng. Selle tudengkaardiga saan ma tasuta bussiga sõita (ehk nagu kuukaart), saan paati rentida, et sõita Trave jõel, sõita lähilinnade vahelistel bussi,- ja rongiliinidel. Ja ma usun, et saab ka palju muud teha, millest ma veel teadlik ei ole. =) 

Koostasin endale ka tunniplaani, mis koosneb paljudest tantsukursustest (training, ballett ja modern jazz dance). Esimesel nädalal on saalis üsna vähe inimesi, seega tantsudega alustame alles järgmisel nädalal. Peale tantsukursuseid on mul loomulikult saksa keel, eriala, kammeransambel, dirigeerimine ja …. kammerkoor. Nujaa… mina, kes pole ansamblis laulnud umbes 6 aastat, hakkan kooris laulma. Väga huvitav. Täna sain raamatukogust ka mõned noodid kätte, mille peaksin endale selgeks tegema järgmiseks kolmapäevaks (ehk 1. koori prooviks). Jubeee….

Minu päris esimene saksa keelne „loeng“ oli tantsutrenn. Ja ma sain isegi tunni alguses õpetajast aru, mida ta üritas minult küsida. Aga samal päeval oli mul ka kooridirigeerimine ja seal oli kõik juba väga keeruline. Pärast tundi ütles õpetaja, et ma peaksin ikka tunnides käima, kuna nii õpin ma kiiremini saksa keelt. Aga kuidas ma saan õppida, kui pole isegi nt ingliskeelset õpikut? See oleks ikka korralik peavalu, kui ma peaksin õpikus igat saksakeelset sõna tõlkima hakkama, et sisust aru saada! 

Bussiga sõidust rääkides ütlen seda, et nad jäävad alati hiljaks! Ja sõidavad ainult 2 korda tunnis. Okey, ajavahemikus 13-15 sõidavad nad 4 korda tunnis, aga pärast jälle kaks! Et kui jääd hiljaks, siis saad mõnusalt kas 1) jalutada koju 2) veeta pool tundi bussipeatuses. Õnneks sõidab meie maja juurest 3 bussi linna poole, aga nad on umbes 3 jooksuminuti kaugusel. Testitud! Täna hommikul kiirustasin ma kooli, kuid ülbe buss lihtsalt ei tulnud 08:26 nagu pidi. Seega tuli mul joosta teise bussipeatusesse, kust buss väljub 08:39. Aga kõik on tore, peaaegu ei jäänud trenni hiljaks. Mis mind veel üllatab on see, et kui sa bussis „STOP“ nuppu ei vajuta, siis bussjuht võib su peatusest lihtsalt mööda sõita. Nii juhtus minuga esmaspäeval. Bussijuht jäi peatuses seisma, aga ei avanud uksi. Ma olin väga hämmingus ja väljusin järgmises peatuses, kust pidin tagasi jalutama! Nii et, tore, et siin on bussid, aga siiamaani ei ole ma siinsest ühistranspordist eriti vaimustuses, kui välja arvata asjaolu, et bussid on viisakad, puhtad ja asotsiaalid nendega ei sõida. See on positiivne. 

Nüüd eelmise nädala uudistest. Saime normaalse interneti. Nüüd saame vaadata sarju, jalkat, kuulata raadiosaateid jne. Igal juhul parem, kui piiratud internetipulgaga.
Avastasime enda jaoks mega suure kaubanduskeskuse „Citti-Park“. Seda ma võrdleks võib olla Rocc-al-Mare kaubanduskeskusega. Aga kui Rocc-al-Mare on sirge, siis see Citti-Park on ehitatud L-tähe kujuliselt. By the way, seal asub Euroopa üks suurim elektroonikapood „Media Markt“, mis on 2-korruseline ja tõesti väga-väga suur. Aga üllataval kombel ei leidnud me sealt ühte detaili, mida oli mu süntesaatori jaoks vaja =/ Hinnad poodides on ikka üsna kallid ja poodi jõudmiseks peab 3 km kiirteel sõitma. Ehk meie majast asub see pood vist 5 km kaugusel. 


Eelmisel nädalal käisin ka juuksuris ja nüüd on mul tukk. Ütleks, et uus elukoht-uus soeng.
Veel laupäeval käisime Andrej Nauvomitchi (oreli eriala tudeng) orelikontserdil Jakobi kirikus. See on sama kirik, kus ma konkursil mängisin. See oli mu Lübecki esimene orelikontsert. Muide järmisel päeval (30.09) oli Lübeckis kartulipäev. Linna väljakutel mängisid bändid, keskväljakul oli traktorite näitus, palju kioske, kust sai osta kartulit igas vormis. Lastele oli karusell. Meeleolu oli fantastiline, kuna oli päikeseline pühapäev ja üsna soe ilm. 







Täna (02.10) oli aga ka ajalooline päev. Me käisime pesulas. „Raikasime“ 9 eur ära, aga saime praktiliselt kogu pesu pestud. Lahe onu üritas kehakeelega seletada, kuidas ma peaksin pesumasinat kasutama. Aitäh talle! ^_^ Lühidal seletan ka teile, mis süsteem seal on. Lähed aparaadi juurde ja vajutad pesumasina numbrit, siis paned 4,50 eur sisse ja edasi lähed pesumasina juurde, kus pead valima programmi ja sisse panema 1 ja 2 „osakonda“ pesupulbrit.

 On väga oluline, et pulber oleks ikka kahes. Igal juhul, saime hakkama. Tavalise programmiga (40°C) peseb masin pesu 30 minutit, kuid villase voodikatte ja muu õrnema pesuks kasutasime 30°C programmi. See oli aga viga ning esimene ja viimane kord, kui seda programmi kasutasime, kuna pesukord kestis vaid 18 minutit. Nii lühikese ajaga ei jõua riietest pesupulbritki välja loputada, rääkimata siis korralikust pesemisest. Lisa raha eest (1€ = 15 min) saab riideid ka kuivatites kuivatada, 0,5 € eest saab 5 min lisa tsentrifuugi ja inimeste lüpsmiseks on veel mitmeid võimalusi, millest meie paraku aru ei saanud, seega loobusime =) Ehk põhimõtteliselt, mitte midagi uut, aga kuna mina ei ole kunagi nii pestnud, siis minu jaoks oli see uus ja põnev kogemus. 


Aga olgu, hoidke meile pöialt! =) Varsti „näeme“.